Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Āgenskalns on eriline koht. See oli Riias esimene piirkond, mille jõukamad elanikud valisid endale suvemajade asukohaks.

Siin on säilinud puitarhitektuuri näited, mida Riia kesklinnast enam ei leia. Kalnciema tänav tekkis majadest, mis ehitati 1870. aastatel kuni 20. saj alguseni. Arhitekt Pēteris Blūms nimetab seda ala „ühe ajastu koguks“. Selles artiklis liigume mööda Kalnciema tänavat, et tutvuda sealsete ainulaadsete ajalooliste ehitistega ning saada nendest rohkem teada kaasaegsete mälestuste ja jutustuste kaudu.

Kalnciema tänava ajalugu – Kurzeme tee pärand

18. saj tekkis praeguse Kalnciema tänava algusesse, endise Hageni mõisa kohale, uus asula. Pārdaugava piirkonda asus elama palju käsitöölisi ja teisi vaesemaid elanikke. Tollal oli Daugava teisel kaldal palju avaram elu kui Riia lämmatavate kivimüüride vahel. Siit, asula juures asuvast Daugava ületuskohast, sai kaardi järgi alguse kolm teed, mis läksid Buļļu, Daugavgrīva ja Kurzeme poole. Juba 18. saj lõpus mainitakse Kurzeme teed Kalnciema tänava nimega.

Āgenskalnsi linnaosa (Hageni mõisa ümbrus) tabas ehitusbuum, kuid oodates 1812. aastal Napoleoni pealetungi, põletati paljud eeslinna puumajad maha. Tormiline ehitustegevus algas alles 1820. aastatel. Varsti kerkis Daugava ületuskoha ümbrusesse uus asula. Kalnciema tänava alguses asus turuplats, kõrts, politseijaoskond, apteek ja linlaste seas hinnatud suveaed.

Foto: Facebooki grupp

ARGIPÄEVAD JA PUHKUS

19. saj alguses asus Kalnciema tänava alguses Āgenskalnsi park. Enne seda oli seal eraaed, mille rajas linnaarst Konrad von Radetzky.

Kui aed läks Johann Georg Eberti omandusse, siis ostis ta ära aiaäärse krundi, laiendas aeda ja tegi sellest avaliku ajaveetmiskoha. Parki ehitati juurde puuhooneid, kus avati restoran, samuti lasketiir ja veeremängurada. Kümme aastat hiljem, 1897. aastal, andis Johann Georg Ebert pargi koos kõigi ehitistega rendile Wilhelm Rickhoffile, tänu kellele sai pargist enne esimest maailmasõda populaarne ja armastatud puhke- ja ajaveetmiskoht.

Suveteater Kalnciema ja Kaktu tänava nurga. 19. saj lõpp ja 20. saj algus. Foto: zudusilatvija.lv

Pargis asus suveteater, kus etendati komöödiaid ja operette. Kõik see toimus muidugi saksa keeles. Teatrisaali ja rõdule mahtus umbes 600 inimest. Teatri külalised võisid pargis jalutada tasuta, kuid teised pidid sissepääsu eest maksma. Alguses oli hind 10 kopikat, hiljem 15 kopikat. Andris Caune täheldab oma raamatus „Rīga laikmetu griežos 1901–1918“, et park töötas edukalt kuni esimese maailmasõjani. Sõja ajal said puuhooned raskelt kannatada ja hiljem meelelahutuslikku parki enam ei taastatud. .

HARTMANNI MÕIS

19. saj lõpul asus Riia linnapiir Slokase tänava juures, edasi läks sealt Kalnciema tee Švarcmuiža metsa poole. Kuna Riia kesklinnas oli kitsas, valisid paljud jõukamad perekonnad Āgenskalnsi endale suvituskohaks. Üks selline suvituskoht asus ka Kalnciema tänaval.

Endine Hartmanni mõis Kalnciema tn 28. Praegu asub seal turismitarvete kauplus. Foto:zudusilatvija.lv.

Endine Hartmanni mõis, mida kutsuti ka Kloti mõisaks (omaniku, ringkonnakohtu liikme Burchard Kloti nime järgi, kes elas seal 1920.–1930. aastatel, 1930. aastate lõpuni oli omanikuks Īda Klot), veel varem kasutati nimetust Kroni mõis. 1820. aastatel kuulus maja Fengeri perekonnale ning peretütar abiellus suurgildi liikme Wilhelm Hartmanniga.

Mansardiga mõisahoone ehitati 18. saj lõpul. Hoone kaotas 1960. aasta remondi järel oma endise arhitektuurilise välimuse, kuid restaureeriti varsti uuesti. Mõisa kõrval on osaliselt säilinud park, mis laius piki hiljem tekkinud Kapseļu tänavat mõlemas suunas. 19. saj alguses ehitati mõisa juurde tantsusaal verandaga, mida kaunistasid sambad.

1920.–1930. aastatel elas mõisas Paul von der Osten-Sacken. Hartmanni mõis asus Kalnciema tn 28, kus praegu paikneb kauplus Gandrs, milles müüakse spordi- ja aktiivse puhkuse tarbeid. Mõisa õuele on ehitatud aktiivse puhkuse ala. Vanas mõisasaalis toimuvad tihti turismiüritused ja peoõhtud.

Kaugelt äratuntav maja Kalnciema tn 40. Endine AS Luxi hoone. Foto: zudusilatvija.lv

POISTEST JA USSIDEST

Tõepoolest, Āgenskalns ja Kalnciema tänav tõmbavad kõige ilusa, vanaaegse ja üllaga. Kuid alati toimuvad mõnes hoovis, kuskil pimedas nurgas, sündmused, millest ajalooraamatutes ei kirjutata. Siiski võib mõnest loost teada saada.

Raudteelane. Foto: zudusilatvija.lv

Kirjanik ja satiirik Andrejs Skailis kirjutas mälestustes oma lapsepõlvest: „... Üks pahategijaist, vihane vuntsidega raudteelane, kes elas väikeses majakeses Kalnciema tänava alguses, vedas oma aeda sõnnikut. Pärast seda avas ta öösel akna ja hakkas valjult karjuma: „Välja, närukaelad, välja!“ Tunni pärast hakkas ta kõikjale vett valama, siis aga tulistama. Seal lähedal oli politseijaoskond, kus laskmist kiiresti kuuldi. Vuntsidega mehelt võeti relv ära ja koostati protokoll, sest linnas oli tulistamine keelatud. Ainult vähesed said aimu, et tulistamise põhjuseks olid kõige tavalisemad ussid. Poisikesed tahtsid Zundi kanalis kala püüda ja otsisid usse. Neile tuli meelde, et vuntsidega raudteelase aias on sõnnikuhunnik. On ju teada, et sõnniku sees on palju suurepäraseid usse, kuid need asusid eramaal, ja poisid pidid raudteelaselt luba küsima, et seal kaevata. Kuid tema vastus oli lühike ja ülbe: „Ei saa! Välja!“
Andrejs Skailis – „Toreiz blusas lēca augstāk“

MUUSIKAST JA KIREST

Tehasehoone Kalnciema ja Sabilese tänava nurgal on ehitatud 20. saj alguses. Koos elektritarbimise algusega Lätis kasvas ka vajadus elektripirnide järele. Alguses asus selles hoones rootslastele kuuluva aktsiaseltsi Lux filiaal. Sõja ajal tehaseseadmed evakueeriti, hiljem asutati tehaseruumides Läti esimene helipaate tootev vabrik.

Tuntud läti kirjastaja ja grammofoniplaatide vabriku Bellacord Electro asutaja Helmārs Rudzītis kirjutab oma mälestustes: „... Olin saanud külge grammofoniplaatide haiguse. Minu vaimusilmas tõusis Riia taustal asuvatest tehasekorstendest juba suitsu. Mida sain ma teha? Ostsin ära kogu sealse vabriku ... Algas pingeline töö. Vabrik võeti Berliinis koost lahti, kõik seadmed toimetati Riiga ja pandi taas kokku Kalnciema tn 40. Minu vabrikus sai toota kõike, mida on grammofoniplaadi puhul tarvis.“ Rudzītise vabrikus toodetud plaadid kõlasid ballidel ja kõigis Läti hoovides.

Foto: avalikud fotod

Nõukogude ajal läks vabrik Bellacord Electro riigi omandusse. Tekkis Riia plaadivabrik, hilisem Ligo, mis pärast kandis nime Meloodia, mida meist paljud teavad. Vabriku nimi ei olegi tähtis. Kuid oluline on teada, et selle juuri tuleb otsida Kalnciema tn 40, vabrikust Bellacord Electro, ilma milleta on kahe sõja vahelist Lätit võimatu ette kujutada. Alates vabriku tegevuse algusest kuni 1940. aastateni lasti välja üle 1100 nimetuse plaate.

Kuid vabrikus ei toodetud üksnes tohutult populaarseid plaate.

„... Siis hakkasime Lätis tootma hõbedasi läikivaid kaunistusi. Vabrikus Bellacord Electro olid erilised galvaniseerimisseadmed, kuid neid ei kasutatud täiel võimusel, sest uusi salvestisi ei tehtud iga päev ... Tõime välismaalt odavat, üsna jämedat vasktraati. VEFi vabrikus venitati see hästi peenikeseks. Traat muljuti spetsiaalsete seadmetega minu tehases lamedaks. Galvaniseerimisvannides kaeti traat õhukese hõbedakihiga. Need olid nn ingli juuksed, mida müüdi ümbrikutes. Nendest „ingli juustest“ valmistati eriseadmete abil vanikuid, tähti ja teisi hõbedasi kaunistusi. See oli hooajaline kaup. Augustis tulid vabrikusse töölised, kes kuni jõuludeni tootsid selliseid kaunistusi. Pühade-eelsetel päevadel tulid sellised jõulupuukaunistused poelettidele müüki. Kõige rohkem tellis neid armee majanduskauplus (praegune kaubamaja Galerija Centrs).“
Helmārs Rudzītis – „Manas dzīves dēkas“

KALNCIEMA KVARTALI MAAGIA

Äriühingu BC Grupa asutajad, samuti Kalnciema tänava kvartali taastamise algatajad ja selle omanikud Kārlis (vasakul) ja Mārtiņš Dambergs. Foto: LETA.

Alates 2001. aastast on oma jõu ja teadmised rakendanud Kalnciema ja Melnsila tänava ristmiku ümbruse kvartali hoonete teenistusse kaks venda: Kārlis ja Mārtiņš Dambergs. Kalnciema tänava kvartali hoonete ansambel koosneb seitsmest restaureeritud majast, mille vahel asub hoolikalt kavandatud lava. Nõukogude ajal asusid enamikus nendes majades kommunaalkorterid, mis said päris palju kannatada, kuna inimesed suhtusid neisse stiilis „kõik kuulub kõigile ja keegi ei vastuta millegi eest“. Kõige paremini oli säilinud restoranihoone ning see restaureeriti esimesena. Arhitekt Liene Griezīte rääkis, et ilusale sinisele verandale oli keegi elanikest sisse seadnud garaaži oma Žigulile. Aga teises hoones, pruunis majas, asus varem mängusaal, kuid aknad olid laudadega kinni löödud.

Kārlis Dambergsi sõnul on iga hoone kvartalis taastatud omamoodi. Enne restaureerimist tegid spetsialistid suure uurimistöö ajaloomaterjalide kallal.

Foto: Kalnciema kvartali arhiiv

Praegu asuvad Kalnciema kvartalis bürood, kus iga ettevõte tegeleb eri valdkonnaga. Kõik seitse hoonet on avalikus kasutuses. Majades on säilinud algupärast sisustust erineval hulgal. Näiteks mõnes hoones on ajaloolist interjööri säilinud minimaalselt. Vanad hooned on restaureeritud suure lugupidamisega nende vastu. Asjatundjad mõtlesid sealjuures alati, kuidas teha ruumid tänapäevaseks, mugavaks ja kasutuskõlblikuks.

Mārtiņš Dambergs viis meid ringkäigule kõige esimesena restaureeritud majja – restoranihoonesse. Kuna maja eelmine omanik oli üsna hooliv, on hoone fassaadil ja interjööris säilinud palju originaalseid detaile. Seal elas enne sõda koos oma perekonnaga üks arst, kellel õnnestus juhuse abil pääseda asumisele saatmisest, rääkis Dambergs.

Foto: Kalnciema kvartali arhiiv

Ehitamine oli alguses tükatine. Hooned ei pruukinud kohe välja näha sellised, nagu need on praeguseks säilinud. Kõrvalt vaadates ei ole võimalik näha seda, mis tuli välja ehituse käigus. Hoonete detailid on pärit eri ajastutest, maju on aja jooksul täiendatud juurdeehitistega. Kuid Mārtiņš on õnnelik, et hoonekompleksis on õnnestunud säilitada Pārdaugava sisehoovide salajane veetlus. Kuigi paljugi tuli hoonete juurest eemaldada, õitsevad taimed vanas aias edasi ja rõõmustavad sügisel oma andidega.

Paradoksaalselt või just sellepärast, et nõukogudeaegne areng oli väga aeglane ja loid, on need hooned säilinud.

Vestlustes ekspertidega selgus, kvartali edu saladus peitub hoovi arhitektuuriliselt ja funktsionaalselt õnnestunud planeeringus. Hoovi saab lihtsalt muuda lavaks, kus korraldada erinevaid üritusi. On see siis taluturg, kontsert või suvekino – siin leiab kõigele koha.

Värskeim üritus Kalnciema kvartalis on tänavatoidufestival „Street food“, kus iga soovija saab proovida toitu, mis otse tema silme all valmistatud. Festivalil esitletakse maitseid ja kulinaarseid traditsioone kogu maailmast. Riia restoranide kokad saavad siin ennast proovile panna ja näidata oma oskusi ebatavalises keskkonnas.

Video: Facebook grupa

PROJEKTI EKSPERT

Kārlis Dambergs

Kalnciema kvartali omanik

TEKSTI AUTOR

Kristīne Radovica

Ajakirjanik

VIDEO AUTOR

Miks Siliņš

Videooperaator, "DELFI TV".

PROJEKTI EKSPERT

Mārtiņš Dambergs

Kalnciema kvartali omanik

PROJEKTI EKSPERT

Liene Griezīte 

Arhitekt

PROJEKTI EKSPERT

Una Meiberga

Kultuuriürituste kuraator