Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Riia kõige romantilisema paiga

LAIMA KELL LUGU LÄBI AJA

1924. aastal paigaldati Riiga Euroopa eesrindlike linnade eeskujul linnakell, et töölised ja ametnikud jõuaksid õigel ajal tööle. 12 aasta pärast kaunistati kell art déco stiilis kirjaga, mis reklaamis Laima šokolaadivabrikut. Sellest ajast peale hakati seda nimetama Laima kellaks. See seisab tänapäevalgi Riia südalinnas ning on riialaste kõige sagedasem kohtumispaik.


Riia lood: Laima kell

1920. aastatel saavutas Läti vabadusvõitluses iseseisvuse ja rahulik elurütm taastus järk-järgult. Riia linn õitses jälle. Kesklinnas kees elu: asutused, restoranid, hotellid, teatrid, ettevõtted ja poed ootasid külastajaid. Hommikuti suundusid jala või trammiga tööle nii töölised kui ka ametnikud. Tramm sõitis tollal mööda Brīvībase tänavat läbi bulvari, kus praegu seisab Vabadussammas. Liini lõpp-peatus oli Kolonnaadi juures, kus asub trammiliini värvi järgi helekollane maja.

Trammiliinide rekonstrueerimistööd Teātra ja Brīvībase tänava nurgal. Tagaplaanil on suur linnakell. 1936. a. Foto – Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumi arhiiv

Käekell oli tollal luksusese. Lihtrahvas võis ainult ennustada, kas tööle tasuks juba kiirustada või on jalutamiseks veel aega. 1924. aastal paigutati linnavalitsuse liikme Andrej Veckalnise ettepanekul tähtsaim linnakell tavalisele metallkonstruktsioonile nähtavasse kohta. Veckalnis esindas tööliste huve, sest enne seda võisid tööandjad käskida tööga alustada vajalikust varem. Ajaloolane Gunārs Armans mainib, et tema idee oli linlaste seas nii populaarne, et mõnda aega kutsuti kella Veckalnise kellaks.

Lai strādājošie nekavētu darbu, pēc Saeimas
deputāta Andreja Veckalna ierosinājuma
Brīvības bulvāra sākumā 1924. gadā uz vienkārša
dzelzs konstrukcijas balsta uzstādīja Lielo pilsētas pulksteni

Siiski ei olnud kell algusest peale armunute kohtumispaigaks. Alguses tulid inimesed kella juurde tööd otsima. Sõjajärgsetel ja suure depressiooni aastatel oli tööpuudus riigi majanduses nii suur probleem, et sellises elavas kohas oli võimalus leida kas või mingigi tööots.

Riegerti kell, 1930. aastate keskpaik. Foto: Gunārs Armansi arhiiv

Kunstiteadlane Ojārs Spārītis kirjutab raamatus „Riia monumendid ja dekoratiivne skulptuur“, et möödus kümme aastat ja 1934. aastal lisati kellakonstruktsiooni äärtele Läti esimese ja tolle aja Riia suurima kommitehasega maiustustetootja Theodor Riegerti ettevõte reklaam. Aasta pärast paigutati Riegerti kell ümber kõnniteele, sest sõiduteel segas see autode liiklust. Nii sai kell meile tuttavasse kohta kõnnitee keskele, täpselt jalakäijate tee peale.

1936. aastal kaunistas kella uus reklaam: Laima maiustustevabriku logo. Viimane oli Rigerti otsene konkurent. See sündmus sai saatuslikuks, sest sellest ajast peale on kinnistunud nimetus Laima kell. 1937. aastal ostis riik nii Riegerti kui ka Laima ettevõtte aktsiad ning ühendas firmad. Sellest ajast peale ei ole nende kahe vahel enam konkurentsi.

Aspazijase ja Meierovica bulvari ristmik. 1937. a. Suurest kellast sai Laima kell. Foto: K. Rake.

Pärast teist maailmasõda hakati kella kasutama poliitinfo stendina. Mitu aastat oli kella paneelidel neljas keeles sõna „rahu“. Kuid nimi „Laima kell“ võeti niivõrd omaks, et nõukogude ajal, kui kella ametlikult nii ei nimetatud, oli see siiski populaarseim kohtumispaik. 1990. aastate keskel filmiti Laima vabriku jaoks reklaamklipp, kus selle kella juures kohtuvad igas vanuses ja eri põlvkondade armunud.

1999. aastal kell restaureeriti ja sellele anti algne ilme, mis oli Läti esimese vabariigi aegadel. 2007. aastal tehti sellele pisiremont ning 2009. aasta augustis uuendati külgpaneelid ja värviti pealispind.

Ühes teises Läti linnas asub muuseas populaarse kohtumispaiga teisik. 2012. aastal krooniti küsitluse põhjal Läti armastuspealinnaks Sigulda ning sealse vaksali lähedal asuvale väljakule paigaldati identne kell.

Meie päevil asub kell Brīvībase ja Aspazijase tänava ristumiskohas. Tegemist on ühe Riia sümboliga ning seda ümbritsev ala on üks populaarsemaid kohtumispaiku. Ilmselt on iga riialane vähemalt kord elus määranud kohtumispaigaks just nimelt Laima kella.

Laima kell tollal ja praegu. Foto: Kārlis Dambrāns (DELFI) / Gunārs Armansi arhiiv

PROJEKTI EKSPERDID

Gunars Armans

Suurepäraste teadmistega jutuvestja umbes Riia maja ja tänava ajaloo kohta, Riia endine monumentide kaitse inspektor.

AUTOR KIRJUTAB

Andra Briekmane

Ajakirjanik, "Tūrisma Gids" toimetaja.

VIDEO AUTOR

Maija Kuznecova

Video ajakirjanik, "DELFI TV".