Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Ķīpsala on Daugava alamjooksul asuv saar, mis tekkis ja asustati umbes 300 aastat tagasi. Algupäraselt oli ta jõemadalik, sest Daugava veevool oli kindlustamata kallaste tõttu veel reguleerimata. Alles järgmise saja aasta jooksul kavandatud ja ehitatud tammide vööndiga muutus Daugava käitumine Riia juures ennustatavaks. Ķīpsalat nimetati algupäraselt ühe kunagi saarel elanud kalamehe järgi Žagarsalaks (mõningate allikate andmetel oli Žagars kalurite vanem Riias). Oma praeguse nime sai saar legendi kohaselt saarel elanud kaluri Pēteris Kipise järgi (mitmes loos meenutatakse isa ja poega Kipist).

RIIA MARSRUUDID: ĶĪPSALA

Saare algne pindala oli praegusest väiksem. 18. saj ehitatud tamm ühendas Ķīpsala saare Mazo Klīversala ja Burkānu saarega. See piirkond sai üheks tervikuks alles eelmise sajandi alguses, kui aeti kinni kunagise Daugava jõeharu jäänused. Umbes samal ajal hakkasid saareelanikud rikastuma. Väikeste kalameheonnide asemele ehitati kahekorruselisi puumaju, siia püstitati isegi luksuslik eramu. Oma rikkust suurendavad Ķīpsala elanikud asusid tegelema mitmesuguse ettevõtlusega. Saarel töötasid tehased ja saekaatrid, samuti kipsivabrik Celm & Boehm, mille alal asub praegu luksuslik elamukompleks.

Foto: Shutterstock

Zundi kanal piirab Daugava jõeharuna Ķīpsala saart Roņu tiigi ja Āgenskalnsi lahe vahel. Jõeharu ülemjooksu nimetatakse Āzeneks. Kuni 1930. aastateni asus seal mitu laevaehitustehast ning laevaremondi- ja paadiehitustöökoda. Foto: zudusilatvija.lv

Zundi kanal on Daugava jõeharu, kus varem sildusid lodjad. Kuni 1930. aastateni asus seal palju laevaehitustehaseid ja laevaremonditöökodasid. Zundi ülemjooksu kutsuti ka Āzeneks ja selle auks on saarel isegi Āzenese tänav. Praegusel ajal saab sealt alguse Riia tehnikaülikooli üliõpilaslinnaku ala, mis ulatub Olimpia kaubanduskeskuse taha ja piirneb Riia tehnikaülikooli üliõpilaste ühiselamuga.

Zundi kanal piirab Daugava jõeharuna Ķīpsala saart Roņu tiigi ja Āgenskalnsi lahe vahel. Jõeharu ülemjooksu nimetatakse Āzeneks. Kuni 1930. aastateni asus seal mitu laevaehitustehast ning laevaremondi- ja paadiehitustöökoda. Foto: zudusilatvija.lv

Kirjanik Andrejs Skailis meenutab oma lapsepõlvemälestustes tihti Zundi jõge ehk Zundiņut, sest poisikesena jätkus tal kanali ääres alati tegevust. Oli see siis suplus või kalapüük, kuid igavust ei pidanud kunagi tundma.

„Lemmikuim kalastuskoht Riias oli nurgake Ķīpsalas Balasta tammi kõrval, kus Āgenskalnsi lahe veed ühinesid Daugavaga. Neil aegadel näkkasid seal hästi latikad. Kaldast kõigest paari meetri kaugusel oli juba väga sügav ja õngekork pidi jõhvi otsas olema selliselt, et sööt jäi jõepõhjast umbes kümne sentimeetri kõrgusele, kuid mitte kõrgemale. Miks selles kohas elavad Daugava latikad asusid just sellisel sügavusel? Võin öelda, et see on latikate isiklik asi. Õngekorki tuli tundide kaupa silmas pidada ja oodata, millal see läheb õigele sügavusele.“

Ballasti tamm

Riiga saabuvatel suurtel kaubalaevadel oli vaja kohta, kuhu maha panna ballast (enamasti olid selleks lihtsad kivirahnud), ja Riia leidis selleks sobiva paiga Ķīpsalas. Aja jooksul tekkis sellesse kohta tänav Balasta dambis, mis on saare kõige pikem ja oli kaua aega ka ainuke sillutatud tänav. Ülejäänud tänavavõrk tekkis 20. saj alguse paiku ning tänavanimed peegeldasid eredalt saare tollast igapäevaelu ja elanike tegevusalasid. Kui jalutada mööda saare vanemate ehitistega osa, siis seostuvad sealsed tänavanimed mereteemadega: Loču (Lootsi), Tīklu (Võrgu), Roņsalas (Hülgesaare), Enkura (Ankru), Zvejnieku (Kaluri) jt.

Nimega Balasta dambis kutsuti Ķīpsala ja Poteraga tammi. Tamm ehitati ajavahemikul 1764–1784 G. E. Weißmanni projekti alusel ning taastati aastatel 1869–1870. Praegune kivirahnudest kindlustus piki Daugava kallast ehitati 1885. aastal. Balasta dambise tänav tekkis kohta, kuhu Riia linnavalitsus suunas 18. saj sadamasse saabunud purjelaevad oma ballasti eemaldama. Kuni 1970. aastateni oli Balasta dambis tähtsaim tänav transpordiühenduseks Ķīpsalaga, seda mööda läks ka Ķīpsala bussimarsruut. Foto: zudusilatvija.lv

Foto: Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumi arhiiv VRVM 168561

Ajavahemikul 1764–1784 projekteeris ja ehitas Balasta dambise tänavat insener Gustav Emanuel von Weißmann. See oli ainulaadne hüdrotehniline ehitis, mis ühendas ühe sirgena kuus Daugava saart. Sada aastat hiljem tehti tammil renoveerimistöid ja selle servi kindlustati kivirahnudest konstruktsioonidega. Balasta dambise kõige pikemal lõigul asuvad ainult paarisnumbritega majad, sest tänava teisel küljel loksub Daugava vesi. Piki Balasta dambise tänavat kerkisid ehitised, millest on saanud vaimustav plejaad arhitektuurimälestisi. Hooned on suuresti säilinud tänu arhitekt Zaiga Gailele ja tema elukaaslasele Māris Gailisele.

Foto: Pilsetasjahtklubs.lv

Üks tähtsamaid ehitisi, mis on tänini Ķīpsala arhitektuuriansamblis säilinud, on Riia jahtklubi hoone. Hoone ehitati valmis kahe aastaga arhitekt Wilhelm Neumanni projekti alusel. Andris Caune raamatust „Riia sajandivahetusel“ võib leida ehitise üksikasjaliku kirjelduse. „Hoonel oli jõekaldapoolses küljes kolm, aga kuivamaapoolses osas kaks korrust. Alumisel korrusel asus köök, majavalitseja korter ja klubiliikmete garderoob. Avara veranda all Daugava ääres oli ruum purjede jaoks ning väike külmkelder, mis oli köögiga ühenduses. Esimesel korrusel oli peosaal, ruum daamide jaoks, samuti väike saal klubi juhatuse koosolekuteks. Ärklikorrus oli aga raamatukogu ja laevamudelite näituste jaoks. Hoone alumine osa oli ehitatud tellistest, mis olid pärast krohvitud, aga ärklikorrus ja torn olid rajatud sõrestikseina konstruktsiooni abil. Katus oli tehtud Saksamaalt pärit naturaalsest hallist kiltkivist.“

Ķīpsala piirkond on arvatud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Gustav Emanuel von Weißmann (1729–1800), hiljem Gustav Emanuel von Weißenstein, oli baltisakslasest insener Vene keisririigis. Tema tammiehitusprojekti piki Daugavat, alates Ķengaragsist kuni Daugavgrīvani, toetas Katariina II, kes eraldas ka raha tööde alustamiseks. Tema eelarve oli 200 000 taalrit ja ta kavatses projekti lõpetada kolme aastaga, kuid kõik ei läinud plaanipäraselt. Tammiehitus venis vähemalt kolm korda pikemaks. Ehituse kümnendaks aastaks oli kulutatud juba 600 000 taalrit ning seepärast vabastati Weißmann oma kohustustest. Tema ebaedu põhjus seisnes selles, et üleujutuste ja kevadise jäämineku ajal lammutas Daugava jõgi tammi järjekindlalt ära. Näiteks lõhkus üks kevadine üleujutus tammi Lielā Klīversala ja Burkānu saare vahel. Hiljem lõhe suurenes ja moodustus meile tuntud Āgenskalnsi laht, mida kasutati tollal ja ka praegu laevasadamana. Kuid Weißmanni tööviljad on siiani meiega. Iga päev mööda tuntud Mūkusalase või Kuģu tänavat kõndides isegi ei mõtle sellele, et tegu on ühe Riia suurima hüdrotehnilise ehitustöö ja ambitsioonika projekti järeltulijatega – projekti, mis kannatas ebaedu Daugava ennustamatu veevoolu tõttu.

TRANSPORDIÜHENDUS

Vanšu silla ehitamine üle Ķīpsala muutis põhjalikult saare terviklikkust ja välimust. Selles kohas asus varem juba puusild, mida nimetati Valdemāra sillaks ja mis töötas kuni 1950. aastani. Siis ehitati kõrvale rauast pontoonsild ning puusild eemaldati lõplikult 1964. aastaks.

Vanšu sild avati 21. juulil 1981 ja esialgu nimetati seda Gorki sillaks. Silla pikkus koos pealesõiduradade ja estakaadidega on 2 km ja laius 28,4 m. Ehitatud sild eraldas saare lõunatipu ülejäänud alast. Teisel pool silda asub Ajakirjanike maja, mis pole küll väga vana (ehitati 1978. aastal) ja on hea asukohaga, kuid praegu seda peaaegu ei kasutata ning see on avariilises olukorras. Hoone vastas asub omakorda 2004. aastal valminud Päikesekivi maja.

Foto: Shutterstock

ŽANIS LIPKE MEMORIAAL

Maja aadressil Mazā Balasta 8 on koht, kus teise maailmasõja ajal päästis Žanis Lipke koos oma perekonnaga juute natsliku režiimi repressioonide eest. Zaiga Gaile arhitektuuribüroo kodulehel on muuseumi kirjeldus, mis peegeldab täpselt memoriaalmuuseumi vaga maailma ja Ķīpsala olustikku. „Memoriaalina ehitati musta värvi kuur. See sümboliseerib puukuuri, mille aluses punkris peitsid ennast inimesed. Selle eeskujuks olid Ķīpsala saare kala- ja meremeeste tõrvatud puukuurid koos iseloomuliku värvi ja lõhnaga. Muuseumi välimus haakub idee ja visuaalse külje poolest Noa laevaga ja samal ajal ka ümber keeratud paadist varjualusega.

Foto: DELFI

Lipke memoriaal kehastab oma piiripealse asketismi ja lakoonilisusega selget ja täpset mõtet. See mõjutab kõiki meeli: nägemist, kuulmist ja haistmist. Kuuris teeb külastaja läbi emotsionaalse teekonna, otsides labürindist saladusi. Külaline läheb mööda perimeetrit, seejärel tõuseb pööningule ja jõuab luugi juurde. Siit võib ta vaadata keldrisügavusse, kuhu on taasloodud puidust naridega ajalooline punker, mille mõõtmed on 3 × 3 × 3 meetrit. Pööninguruumis on muuseumi peasaal ja selle katuses on augud, mida läbistavad vabadust tähistavad päikesekiired sellest lähedasest, kuid keelatud välismaailmast.

Tumeda labürindi kontrast heleda päevaga toob meditatiivse teekonna transist tagasi ümbritsevasse tegelikkusesse. Erinevalt teistest maailmakuulsatest juudimuuseumitest tugineb selle memoriaali kontseptsioon ja juhtmõte ainult tinglikult algupärasele kohale, pääsenute tunnistustele ja mälestustele. Filosoofiliste kontseptsioonide ja arhitektuuri keeles saab memoriaali külastusest inimese jaoks sümboolne rännak hämaral teekonnal valguse, vabaduse, lootuse ja usu ehk inimkonna väärtuste poole, kui ümberringi valitseb tõeline põrgu.

Hoone esimesel korrusel asub augu ümber veel üks tee, aga augu kohale on ehitatud sukkah ehk onn, püstkoda, kaunistatud seintega majake, mis on juutide sümboolne pelgupaik karmi ja halastamatu välismaailma eest. Külastajal on lubatud sinna pilk heita ainult läbi akna. Alles kuuri teisest otsast väljudes näeb külastaja ehitist väljastpoolt ja saab hinnata selle suurust Ķīpsala saarel vaikses aias, kus siiani seisavad vanad õunapuud. Sukkah' kavandi autor on Kristaps Ģelzis.“

RIIA POLÜTEHNILINE INSTITUUT / RIIA TEHNIKAÜLIKOOL

Riia tehnikaülikool (tollane Riia polütehniline instituut) tuli Ķīpsalasse täpselt 50 aastat tagasi. Koha, kuhu ehitada ülikool, pakkus välja dotsent Kārlis Tabaks ja 1963. aastaks oli valminud Ķīpsala uue õppekompleksi esimese hoone projekt. Selle koostas projekteerimisinstituut Pilsētprojekts ja juba 1964. aastal kinnitas selle Riia polütehnilise instituudi rektor Aleksandrs Veiss. Āzenese tn 12 ja 14 asuvad kaks esimest õppekorpust, mille projekti peaarhitekt oli Jānis Vilciņš ning abistas arhitekt Uldis Zaķis.

Kahjuks aeglustus hoonete ehitustempo pärast Läti taasiseseisvumist märkimisväärselt, sest majandust ei õnnestunud nii kiiresti korrastada, ja ehitustööd peatusid 20 aastaks. Alles 2007. aastal kinnitas Riia tehnikaülikooli senat pikaajalise strateegilise eesmärgi luua Ķīpsalasse ühtne Riia tehnikaülikooli linnak. Tänu sellele on alates 2010. aastast edukalt renoveeritud ja taastatud mitu õppe- ja majutushoonet, samuti on valminud energeetika ja elektrotehnika teaduskonna juurdeehitis.

Foto: www.rtu.lv

1965

1970

1974

1975

1976

1978

1979

1980

1983

1986

1989

Riia polütehnilise instituudi esimest hoonet hakati ehitama 1965. aastal ja juba 1. septembril 1968 asusid hoonesse esimesed üliõpilased. Siin asus raadio- ja sidetehnika teaduskond, mida praegu nimetatakse elektroonika ja telekommunikatsiooni teaduskonnaks. See hoone oli üks esimestest polütehnilise instituudi 50. aastapäevaks renoveeritud hoonetest Ķīpsalas.

Järgmised üliõpilased, kes said siin oma teaduskonna, olid keemikud, teisiti öeldes Riia polütehnilise instituudi keemiateaduskond. See hoone ehitati Zundi kanali äärde 1970. aastal ning kannab praegu materjaliteaduse ja rakenduskeemia teaduskonna nimetust.

1. novembril 1974. aastal alustas tööd Riia polütehnilise instituudi täispuhutav spordihall. See oli valmistatud kiulisest kunstkangast ning et seda läbi ei torgataks, kaeti hoone väljastpoolt raudtraadiga. Saali pikkus oli 74 m, laius 18 m ja kõrgus 7 m ning see oli kaetud asfaldi-bituumeniseguga. Kahjuks lammutas saali torm. Elekter lülitus välja, halli õhku pumbanud diiselgeneraatorid töötasid, kuni kütus lõppes, ja tuul lõhkus halli konstruktsiooni.

1975. aastal avati Riia polütehnikumi uus hoone, milleks oli ehitusteaduskonna laboratooriumi õppehoone (praegu ehituse ja inseneriteaduse teaduskond), samuti alustas tööd üliõpilassöökla. 600-kohaline söökla koos toidujagamiseks mõeldud konveierilindiga oli nõukogude aja üks moodsaimaid avalikke toitlustuskohti.

1976. aastal anti ajalehes Noor Insener moodsale sööklale nimeks „Ķīpsala kõht“.

1978. aastal võeti kasutusse ehitusteaduskonna teine korpus ja avati teaduskonna raamatukogu.

1979. aastal algas Riia polütehnilise instituudi ujula ehitus, mis venis kümne aasta pikkuseks. Hoone võeti kasutusse alles 1989. aastal. 1. juunil toimunud avatseremooniast võttis osa Riia tehnikaülikooli meeskoor Gaudeamus. Koori kauaaegse tenori ning Riia tehnikaülikooli energeetika ja elektrotehnika teaduskonna dotsendi Arvīds Kanbergsi sõnul „olid meestel tollal veidi kulunud moega tumesinised ülikonnad, hallid püksid, tumesinised pintsakud ja teklid. Koorilauljad otsustasid, et sellist riietust ei ole põhjust taga nutta, ja hüppasid ülikondades otse basseini. Kingad võeti siiski jalast ära, neist oli kahju.“

1980. aastate alguses ehitati ja võeti Ķīpsala üliõpilaslinnakus kasutusele veel mõned hooned: ühiselamud, keemiateaduskonna teine korpus ja teaduskonna raamatukogu, samuti juba mainitud ujula.

Lõpetatakse Riia polütehnilise instituudi keemiateaduskonna teise korpuse ehitus ja avatakse raamatukogu. Lõppes peaaegu 30 aastat kestnud keemiateaduskonna üliõpilaste jagamine Ķīpsala ja Kronvaldsi keemikuteks.

Võetakse kasutusse 11-korruselise ühiselamu teine korpus.

Tööd alustas Ķīpsala ujula.

1985. aastal hakati ehitama ühiselamu kolmandat korpust, kuid varsti ehitus konserveeriti ja pooleliolev hoone müüdi hiljem maha. 2006. aastal avati seal hotell Islande hotel.

Kahjuks aeglustus hoonete ehitustempo pärast Läti taasiseseisvumist märkimisväärselt, sest majandust ei õnnestunud nii kiiresti korrastada, ja ehitamine peatus 20 aastaks. Alles 2007. aastal kinnitas Riia tehnikaülikooli senat pikaajalise strateegilise eesmärgi luua Ķīpsalasse ühtne Riia tehnikaülikooli linnak. Tänu Euroopa Regionaalarengu Fondile algas 2010. aastal Ķīpsalas Riia tehnikaülikoolile kuuluvate hoonete renoveerimine ja uute ehitamine. Seepärast on alates 2010. aastast praeguseni edukalt renoveeritud ja taastatud mitu õppe- ja majutushoonet, samuti on valminud energeetika ja elektrotehnika teaduskonna juurdeehitis. 2013. aastal avati Ķīpsalas pidulikult Paula Valdena tänav mehe auks, kes oli väljapaistev keemik ja Riia polütehnilise instituudi endine rektor. Enne seda restaureeriti täielikult ja soojustati mõlemad ühiselamuhooned, samuti ehitati korterid külalislektorite jaoks ja väike konverentsikeskus. 2016. aastal tähistas Riia tehnikaülikooli elektroonika ja telekommunikatsiooni teaduskond 50. aastapäeva ning pidulikult avati renoveeritud teaduskonnahoone. Aasta tagasi algas ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimine, milleks kasutatakse keskkonnasäästlikke ehitusmaterjale ja suurendatakse hoone energeetilist väärtust. Peale selle tuuakse Ķīpsala ülikoolilinnakusse üle masinaõpetuse, transpordi ja aeronautika teaduskond. Samuti plaanitakse tulevikus Ķīpsalasse ehitada Riia tehnikaülikooli arvutiteaduste ja infotehnoloogia teaduskonna hoone.

PROJEKTI EKSPERT:

Ilze Gudro

Riia tehnikaülikooli inseneriteaduse ajaloo uurimiskeskuse juhataja. Dr.sc.ing.

PROJEKTI EKSPERT:

Alīda Zigmunde

Ajaloo uurimise ja teaduspublikatsioonide osakonna juhataja. Dr.paed. .

TEKSTI AUTOR:

Kristīne Radovica

Žurnāliste

VIDEO AUTOR:

Patriks Pauls Briķis

DELFI videotoimetaj