Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Esimest korda mainiti vene teatrit 17. sajandil. Moskva Kremlis oli see tsaari ja tema perekonna lemmikmeelelahutus. Väljaspool Venemaad asuv vanim vene teater tegutseb Riias tänini. See asutati 19. sajandil ja paikneb vanalinnas. Paljud ei tea, et praegune rahvusteatri hoone ehitati esialgu vene näitlejatele. Miks tiirutasid ümber teatri mesilased ning kuidas on see aja jooksul muutunud? Kuidas on õnnestunud säilitada endist õhkkonda ja kultuurihõngu?

RIIA LOOD:
VENE TEATER

VANALINNA PEEN STIIL

Nüüdisaegne Mihhail Tšehhovi nimelise Riia vene teatri hoone asub Kaļķu tänaval. Selle tänava nime on mainitud juba 14. sajandil, kui see viis veel raekojaplatsilt Rīdzene jõeni. 1639. aastast sai sellest Riia kõige elavam tänav. Pärast seda, kui 1860. aastal lammutati linna kaitsevallid, pikendati Kaļķu tänavat Aleksandri bulvarini (nüüd Brīvībase tänav). Tollest ajast peale sai sellest kaubatänav, kus asusid kõige erinevamad poed. Ajapikku kadusid viimasedki Rīdzene jõe jäljed sellest vanalinna osast, kuhu püstitati 19.–20. sajandil suursuguseid hooneid. Iga hotell ehitas siia endale hoone või oli neil siin kas või mõni ruum. Siia ehitas endale ilusaima maja üks tolle aja hinnatumaid arhitekte Christoph Haberland. Oma hoone püstitasid ka rikkad vene kaupmehed, kes kuulusid ühingusse Taru (vene keeles Улей). See asus ühes Kaļķu tänava hoones, kus praegu tegutseb Riia vene teater. Vastaspoolel asus saksa seltsi Musse hoone. Praegu on seal Richard Wagneri saal ning enne seda saksa teater.

Wagneri tänav. Vasakul vene teater, paremal Wagneri saal (varem saksa teatri hoone). Foto: DELFI

Taru selts tellis uue hoone projekti linna peaarhitektilt Reinhold Schmaelingult, kes projekteeris ka nüüdisaegse ooperihoone (tollal linnateatri) ümberehitise ja paljud teised tuntud Riia hooned. 1864. aastast oli Ķēniņu (nüüd Wagneri) ja Kaļķu tänava nurgal asuv kolmekorruseline maja Taru seltsi käsutuses. Tasub mainida, et praegune Riia vene teatri hoone võttis enda alla kolme maja ala. Nende majade kõrval asus kahekorruseline ärimaja ja Haberlandi residents. 1873. aastal avati hoone esimestel korrustel Heinrich Heichenmilleri projekti järgi ehitatud peened poed valgustatud vitriinidega. 1880. aastal ehitati hoone Schmaelingu projekti järgi ümber, mille käigus lisandus neljas korrus. Ta jättis muutmata Heichenmilleri fassaadid ning ehitas kahe aastaga ilusa ja modernse uusrenessansi stiilis hoone, mille kolmandal korrusel asus kontserdisaal lava ja 550 kohaga ning neljandal korrusel kontserdi-tantsusaal, kuhu viis lai trepp. See koht tõmbas inimesi ligi nagu magnet. Tasub mainida, et nüüdisaegse teatrihoone Wagneri tänava poolsel seinal on näha joonistusi Reinhold Schmaelingu projekteeritud hoonetest Riias.


AJAPIKKU KADUSID VIIMASEDKI RĪDZENE JÕE JÄLJED
SELLEST VANALINNA OSAST,
KUHU 19.
SAJANDI LÕPUL PÜSTITATI SUURSUGUSED
HOONED. SIIN TAHTIS ELADA IGAÜKS.

Taru seltsi esimesel korrusel asusid kauneimate vitriinidega peened poed: Danzingeri moodne salong, kus müüdi pesu, salong, kust sai soetada elegantsed Eglitise jalavarjud, parfüümipood Paris, Maikapersi tubakatooted ja paberossid, A. Vanagsi tekstiiltooted, Gögingeri maiustuste lett, mille kõrval asus moodne pood Gentlemen, kus müüdi eksklusiivseid jalanõusid Londonist. Sellest räägitakse Ilze Krūskopa-Kaleine, Vita Banga ja Pēteris Strancise raamatus „Riia vene teatri hoone ajas ja projektides“. Hoone vastas asus luksuslik hotell ning kohvikud Korso ja Guna. Teisel korrusel tegutses Kolmas Vastastikuse Laenu Ühing, mille rajasid rikkad vene kaupmehed ja müüjad. Nad finantseerisid lahkelt hoone ehitust. Annetusi ehituse tarvis tegid ka vene kaupmeeste lesed.

Noil aegadel asus Wagneri tänava poolses hoone osas raamatukogu, ühingute ruumid, lugemissaal ja kaminaga kabinet. Kaļķu tänava pool oli piljard ja kaks mängusaali. Keldris olid poodide laod ja seal hoiti küttepuid. Taru seltsi söögisaalis olid rikkalikult punase ja kuldsega värvitud Bütsantsi stiilis seinad. Paljud elemendid hävisid nõukogude ajal, kuid allesjäänud osade ja fotode põhjal õnnestus need osaliselt taastada. Nüüd asub seal publiku puhkeruum.

Fassaad mesilastega. Foto: Shutterstock

Fassaadil on näha ka seltsi iseloomustavad tarud, mille ümber tiirlevad mesilased. Riia arhitektuuris pole mesilastaru kujutamine kaugeltki harv nähtus. Pealinnas leidub umbes kümme hoonet, mille fassaadil on näha töökaid meekogujaid. Tavaliselt olid need hooned kommertsasutused ning mesilased ja tarud sümboliseerisid raha, mida tuli kiivalt koguda ja hoida.

Eelmise sajandi keskpaigast on arhitektuur ja kunst läbi teinud revolutsiooni. Domineerima on hakanud lakoonilisus ja postmodernistlikud jooned. 1960. aastatel moderniseeriti ja ehitati ümber ka vene teatri hoone ning lisati interjööri tollele ajale omased paneelid, klaasi, puitu, alumiiniumi ja plasti. Linna peaarhitekt Edgars Pučiņš allkirjastas tööplaani, mille kohaselt tuli eklektilise arhitektuuri elementidega vana fassaad säilitada ning siseruumid täielikult moderniseerida.

1965.–1967. aasta hoone ümberehituse ajal tehti peasissepääsuks haljasalapoolne uks, kus varem asus filharmoonia. Esimese korruse vana ja ilus sissepääsuportaal, kus varem tegutsesid peened poed, lammutati. Sinnasamasse ehitati ka jalutusgalerii ning fuajee ja vaatesaal said täiesti teise ilme. 1997. aastal ehitati galerii jälle täis ning teatri esimene korrus täitus väikeste poekestega. Tänapäeval asub ühes neist ruumidest Riia turismiinfokeskus.

1960. aastatel tõsteti lavakarp viienda korruse kõrgusele. Arhitekt Juris Skalbergs plaanis selle viimistleda alumiiniumiga, mis oli suureks kontrastiks vanadele, teatriga külgnevatele ruumidele. Ta projekteeris klaasist vahekäigu, mis pidi ühendama lavakarpi ja teisel pool tänavat olevaid näitlejate grimmitube, kuid vastutavad asutused pidasid sellist projekti liiga riskantseks. Seetõttu sai teater kindla, kuid ebamugava vahekäigu, mis kulges mööda Kalēju tänavat. Pärast 2008.–2010. aasta rekonstruktsiooni asub siin klaasist vahekäik, kus peegelduvad Liivi väljak ja ümberkaudsed majad.

Vahekäik Kalēju tänava kohal 1960. aastatel. Riia vene teatri arhiiv

VÄRVILINE SAAL JA
KIRJADEGA SEIN

Ilusa klassitsistliku hoone välisseinal Riia vanalinna keskmes leidub endiselt üllatusi. Maja 2008.–2010. aasta taastamistööde ajal, mille projekti autor oli Graf X, uuriti ja avastati mõned hoone saladused. Näiteks kui vaadata väikeses saalis etendust, siis mitte kõik ei mäleta aegu, mil teatrikohvikus sai konjakil või kokteilil lasta hea maitsta või proovida hoopiski tõelisi Vene pelmeene. Nüüd asub kohvik esimesel korrusel, kus varem olid poed. Endise kohviku aegadest on säilinud üks huvitav traditsioon. Siin panid näitlejad ja lavastajad, aga ka tuntud külalised aluse traditsioonile, et seintele kirjutatakse oma autogramm või mõni südamesoov. Pärast rekonstrueerimist tehti autogrammidega seinast koopia ja originaal viidi teatri teise korruse fuajeesse, kus kunagi asusid seltsi banketisaalid. Seintele kirjutamise traditsioon on säilinud tänini ning kõik huvilised saavad etenduse vaheajal seina uurida.

Pärast rekonstrueerimist vähenes ootesaalis istekohtade arv: varem oli neid 703, nüüd aga 536 kohta. Üheks huvitavamaks elemendiks saalis on värvilised toolid. Mitte üheski teises Läti teatris pole istmed kaetud viit eri värvi kattega. Toone on alates kirsipunasest lõpetades violetse ja pruunikaga.

Veelgi huvitavam element on Kalēju tänava vahekäik, mis viib vaatesaalist grimmituppa. Seistes klaasist vahekäigus, võib ette kujutada, et kunagi voolas selle all Rīdzene jõgi.

Veel üks huvitav element hävines nõukogudeaegsete taastamistööde ajal, nimelt pärlmutri värvi mesilased Taru seltsi vana saali pilastrite kapiteelidel. Tänu Andris Holcmanisele ja teistele entusiastidele on osa mesilased säilinud. Tänapäeval on neid seega võimalik leida, aga peab ainult teadma, kust otsida. Üht mesilastest hoitakse Riia ehitusvalitsuses. Kokku oli mesilasi 12.

Pärast rekonstrueerimist pandi oma endisele kohale (Haberlandi maja fassaadile Kaļķu ja Kalēju tänava nurgal) tahvel, kus on kirjas, et siin asus Kolmas Vastastikuse Laenu Ühing.

Vaade Kalēju tänavale klaasitud vahekäigust, mis viib näitlejate ruumidesse. Võite ette kujutada, et seisate kunagi voolanud Rīdzene jõe kohal. Foto: Kārlis Dambrāns, DELFI

TEATRI SAATUS

2. oktoobril 1883. aastal rajati siia hoonesse Riia vene draamateater. Enne seda toimusid vene teatri etendused eri kohtades. Esimeseks uutes ruumides mängitud etenduseks sai Ipolit Špažinski „Marionett“. Pärast kolimist teater siiski „rändas“ mööda Riiat. Riia linnavalitsuse liige N. Merkuļjevs sai 1902. aastal Riia vene teatri juhatuse esimeheks. Pärast seda loovutas Riia linnavalitsus vene teatrile kanali lähedal kaldapealsel hoone, mis ehitati spetsiaalselt vene näitlejate jaoks. 1918. aastal anti maja rahvusteatri kasutusse.

Nüüdisaegne rahvusteatri hoone 20. sajandi alguses. Foto: Riia vene teatri arhiiv

Riia vene teatri parimad aastad enne revolutsiooni on tihedalt seotud targa ja andeka antreprenööri, lavastaja ja näitleja Konstantin Nezlobiniga, kellest sai 1902. aastal teatri kunstijuht. Ta kutsus enda truppi Moskva kunstiteatri näitlejaid ja andekaid lavastajaid, kes lavastasid selliseid tükke nagu Aleksandr Ostrovski „Lumivalgeke“, Anton Tšehhovi „Kolm õde“ ja „Onu Vanja“ ning Fjodor Dostojevski „Idioot“ jpt. Hiljem võis teater uhke olla oma silmapaistvate lavastajate üle, kes lavastasid kuulsaid tükke ja tegid teatrile nime kogu impeeriumis.


„PEATSELT PÄRAST LÄTI VABARIIGI LOOMIST OTSUSTAS
RIIK TOETADA KULTUURITEGEVUST. 1921. AASTAL ERALDAS LÄTI
VALITSUS SAKSA, JUUDI JA VENE TEATRILE 150 000 RUBLA AASTAS.“

Sellest ajast peale hakkasid vene teatris käima eri rahvakihid. Etendusi vaatasid inimesed, kes seda varem mitte kunagi teinud polnud. Ajalehes Uus Aeg kirjutati, et see oli soodne võimalus vene kultuuri arenguks Balti riikides.1912. aastal lavastas Nikolai Mihhailovski esimese venekeelse Läti näidendi, Rudolf Blaumanise „Indrāni“. Indrānite pereisa mängis väljapaistev näitleja Illarion Pevtsov. Sada aastat hiljem lavastas Elmārs Seņkovs selle näidendi Riia vene teatris uuesti.

Peatselt pärast Läti vabariigi loomist otsustati toetada kõikide rahvaste kultuuri arengut. Arvestades Riia paljurahvuselisust, eraldas Läti valitsus 1921. aastal vähemusrahvuste (juutide, sakslaste ja venelaste) teatritegevuse toeks ja arenguks 150 000 rubla aastas. Vene trupi kunstijuhiks sai väikese teatri näitleja Mihhail Muratov. Tema ajal mängiti etendusi Läti seltsi hoones Merķeļa tänaval.

Tšehhovi portree ajakirja "Atpūta" kaanel. Foto: Mihhail Tšehhovi Riia Vene teater Arhiiv

Hiljem, 1925. aastal asutasid näitlejad vene draamateatri seltsi, mis töötas isetasuvuse põhimõttel tänu oma liikmete rahale. Tollal nimetati seda Vene kammerteatriks ning see hakkas jõudsalt arenema 1931. aastal, kui Nõukogude Liidust pages Riiga nimekas dramaturg ja lavastaja Mihhail Tšehhov. Tema võttiski teatri juhtimise üle. Kahe aasta jooksul lavastas ta palju häid näidendeid ja mängis lavastustes ka ise. Tänapäeval on teatri fuajees võimalik näha talle pühendatud skulptuuri, mille autor on Edgars Krūmiņš.

Ametlikult anti hoone Taru seltsile kasutada 1939. aastal ning sellest ajast peale (v.a rekonstrueerimise ajal) tegutseb selts seal. Nõukogude ajal 1940.–1958. aastal nimetati teatrit Läti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Vene Draamateatriks.

Nõukogude ajal 1940.–1958. aastal nimetati teatrit Läti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Vene Draamateatriks.

1963.–1988. aastal oli teater seotud lavastaja Arkadi Kaciga. Sel ajal sai teater kuulsuse ja üldise tunnustuse osaliseks ning saavutas enneolematud kõrgused. Tema ajal toodi lavale ka kuulus „West Side'i lugu“, mis on siiani paljudel meeles. Pärast Kaci võtsid teatri juhtimise üle Semjon Losev ja Eduard Tsehhoval. 2000. aastal hakati tõsist koostööd tegema tuntud Läti helilooja Raimonds Paulsiga. Muusikalile „Õde Carrie“, kus helilooja ka ise osales, järgnesid muusikalised lavastused „Cabiria ööd“ (muusika autor) ja „Soolo näitlejannale orkestriga“ (muusika autor ja lavastuses osaleja).

Praegu kestab teatris 135. hooaeg. Repertuaaris on vene näitekirjanike, maailmakuulsate klassikute ja uute tulijate looming. Mihhail Tšehhovi nimelise vene teatri näitlejad on sel aastal nomineeritud paljudele Spēlmaņu naktsi auhindadele (Läti teatriauhinnad). Näitleja Jekaterina Frolova sai kevadel kõrgeima autasu – Lilita Bērziņa nimelise auhinna.

PROJEKTI EKSPERDID

Gunars Armans

Suurepäraste teadmistega jutuvestja umbes Riia maja ja tänava ajaloo kohta, Riia endine monumentide kaitse inspektor.

AUTOR KIRJUTAB

Andra Briekmane

Ajakirjanik, "Tūrisma Gids" toimetaja.

VIDEO AUTOR

Maija Kuznecova

Video ajakirjanik, "DELFI TV".