Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Riia vanalinnas jalutades võib tekkida tunne, et avar ja valgusküllane Liivi väljak on seal seisnud aegade algusest saati. Tegelikult rajati väljak vanalinna alles hiljuti: teise maailmasõjani olid siin nagu ka mujal vanalinnas kitsukesed tänavad. Veel mõni sajand tagasi asus siin Rīdzene jõe kallas ning mööda jõge sõitsid paadid ja laevad ...

Liivi väljak (nõukogude ajal Filharmoonia väljak) rajati 1950. aastatel. Väljak sai lõpliku ilme alles 1974. aastal tänu Kārlis Baronsi kunstilisele nägemusele. Väljak pidi esialgu olema ajutine, sest see plaaniti täis ehitada.


RIIA LOOD:  Liivi väljak

See ei juhtunud nii ammu, kui tunduda võib

„Tänavad, kitsad põiktänavad, inimtühjad tupikteed ja läbikäidavad hoovid ristusid üksteisega nagu šahtid või mäelabürindid. Mõned kohad pole sadu aastaid päikesevalgust näinud.“ Saksa rändur Kohl kirjeldab oma 1841. aasta Riia rännaku ajal 19. sajandi linnaelu järgmiselt: „Majad olid üksteise otsas: Kaļķu, Mazā Ķēniņu, Zirgu ja ümberkaudsed tänavad lõid keskaja linnale omase õhkkonna.“

Vaade nüüdisaegsele Liivi väljakule väikegildi hoone nurgalt. Foto Gunārs Armansi arhiivist.

Ühes väljakul asuvatest hoonetest tegutses linna tähtsaim pandimaja. Kui uurida ajalugu lähemalt, siis ilmneb, et Meistaru tänav asus armsa Rīdzene jõe kaldal. Arvatakse, et see jõgi, mis andis linnale nime, oli kunagi 50–70 meetrit lai (ala Meistaru tänavast praeguse Vaļņu tänavani). Hiljem täideti jõgi liivaga ja sinna visati isegi prügi, et jõe arvelt linna laiendada. Ja siis unustati see sootuks ära ...

Nüüd on Liivi väljakule, kus kunagi voolas Rīdzene jõgi, tehtud lillepeenar. Suvel istutatakse sinna sinised lilled, mis sümboliseerivad laineid. Arhitekt Ausma Skujiņa tahtis niimoodi igavikustada mälestuse sellest kuulsast jõest.

Kui siseneda Meistaru tänava poolt restorani Steiku Haoss, võib näha Riia vanimate seinte telliseid. Nendes ruumides töötasid 1980. aastatel Poola restaureerijad. Nad taastasid vana telliskiviseina, mis meenutab pääsukese pesasid lillemajade küljes jõekaljul. Kui kõndida mööda väljaku peateed, on jalge all näha suurt mälestustahvlit. 2016. aastal eraldas Riia linnavalitsus 3500 eurot, et luua sinna mälestusmärk. See on pühendatud esimestele kinolinastustele, mida korraldas 1896. aastal Ģirts Burvis. Tollal oli väljak väga tihedalt täis ehitatud. Siin Kaļķu tänava majas nr 11 said riialased üsna pea pärast seda, kui vennad Lumière'd Pariisis oma leiutist esitlesid, filmi vaadata.

Kui kõnnite mööda Liivi väljakut, ärge unustage vaadata jalge alla! 1896. aastal toimus Kaļķu tänava majas nr 11 esimene kinoseanss. 2016. aastal rajati maja kohale mälestustahvel, mille autor on Ģirts Burvis.

Väikegild tõi kokku käsitöölised. 1863. aastal vana gildihoone lammutati ja 1866. aastal ehitati selle asemel J. D. Felsko projekti järgi gooti stiilis hoone. Pöörake tähelepanu Saksamaal loodud vitraažidele. Gildi aias on samba kapiitel Carnikava mõisast.

Suurgild. Paljudel gildi ruumidel oli sümboolne tähendus. Näiteks pruudi toas veetsid gildi liikmed oma pulmaöö. Seal on säilinud 1633. aastal ehitatud uhke kamin õpetlike sõnadega: „Ära räägi seda, mis inimestele meeldib, vaid seda, mis tagab üldise hüvangu.“ Nõukogude ajal oli siin filharmoonia kontserdisaal.

Lillepeenar, mis tähistab Rīdzene jõe kunagist asukohta. On tõenäoline, et just nimelt Rīdzene andis Läti pealinnale nime. Esialgu plaaniti lained tähistada kivisillutisega, kuid 2003. aastal otsustati Ausma Skujiņa projekti järgi rajada lillepeenar. Nõukogude aja fotodel on siin näha palmiga lillepeenart.

1980. aastatel taastasid Poola restaureerijad paljud Riia vanalinna hooned, sh klassikalised majad Liivi väljakul. Need majad on kleebitud vanaaegse linna seina juurde nagu pääsukeste pesad. Kui siseneda kohvikusse, võib neid seinu praegugi puudutada.

Kui veidi edasi jalutada, võib näha üht ebatavalisemat modernses stiilis hoonet – Kassi maja. Selle projekteeris Friedrich Scheffel, kes oli üks produktiivsemaid oma aja arhitekte. Maja sai nime kahe musta kassi kuju järgi, mida on näha tornide katusel. Legend pajatab, et selle maja omanikku, rikast ja nipsakat Läti kaupmeest Plūmet, ei võetud kaupmeeste liitu vastu.

Saksa härraste meelepahaks ehitas ta 1909. aastal oma maja täpselt gildihoone vastu ning paigutas katusele kassikujud ja pööras nad sabaga naabrite poole. Kassid istusid täiesti üheti mõistetavas poosis. Nõukogude ajal tegutses selles hoones teaduste akadeemia. Tollal võeti kassid katuselt maha (seda on näha fotol), kuid maja nimetati ikkagi Kassi majaks. Natuke hiljem naasid kassid taas oma kohale.

Kassi maja kassideta, 1957. a. Foto: Grigorijs Akmoļinskis, Läti Riiklik audiovisuaalsete dokumentide arhiiv

Kassi maja vastas asuvad suur- ja väikegildi hooned. Mõlemat kuulsat hoonet on mitu korda ümber ehitatud ja isegi uuesti üles ehitatud. Need on alati kuulunud linnale ning olid algusest peale mõeldud avalike koosolekute ja lõbusate ballide korraldamiseks. Tuletame meelde, et väikegild oli käsitööliste ühing, samas kui suurgild oli austatud ja rikaste kaupmeeste oma (sinna võeti vastu ka teisi jõukaid linlasi, näiteks kullasseppasid ja kõrgeid ametnikke). Üsna loomulik on see, et sellises linnas nagu Riia, kus äri õitses, oli suurgild palju suurejoonelisem ja jõukam kui väikegild. Mõlema gildi enamuse moodustasid sakslased, kuid mõnikord võeti sinna vastu ka lätlasi. 19. sajandil muutus rahvuse järgi valimine tavaliseks, sest seoses lätlaste ja venelaste pealetungiga tundis saksa eliit, et nende õigusi piiratakse.

Suurgildi hoones on üks väga huvitav ruum: nn pruudi nurk, mis on säilinud ainult osaliselt. Legendi järgi veetis pärast gildi liikme pulma noorpaar siin pulmaöö, samal ajal kui külalised pidutsesid. „Sel ööl olid voodilinad punast värvi,“ kirjutab Aleksander Friedrich Neiland oma raamatus Riia kohta.

1958. aastal avati suurgildi hoones Riia filharmoonia, kuid 1963. aastal põles see maha. Samal ajal projekteeris arhitekt Modris Ģelzis maa-aluse käigu (mida kasutatakse tänini) ja teised ruumid sellisena, nagu oleme harjunud neid nägema.

Vastas asub väikegildi hoone, mis ehitati 1866. aastal esimese Riia arhitekti Johann Daniel Felsko projekti järgi. Eriti väärtuslik on gildihoone imeline vitraaž, mis on valmistatud Saksamaal. Maja nurgal seisab käsitööliste kaitsja Ristija Johannese kuju.

Liivi väljak vanalinna alles hiljuti: teise maailmasõjani
olid siin nagu ka mujal vanalinnas kitsukesed tänavad.
Liivi väljak rajati 1950. aastatel.

Kumbki gild tegutses Riias 1939. aastani, kuid nende allakäik algas juba 19. sajandi lõpus.

Veel üks tähelepanuväärne lugu on seotud Kaļķu tänava majaga nr 20. Paljud jooksevad sellest hoonest pilku tõstmata mööda. Kõige tähelepanelikumad on aga märganud, et hiljuti restaureeritud maja kolmanda korruse akna juures ripub hobuseraud. Selles majas asus apteek Lauvas, mis avati Rootsi kuninga loal 1691. aastal. Apteek tegutses seal mitu sajandit ja kuulus tuntud teadlaste suguvõsale, kes olid kuninglikud tohtrid. Peale selle koostasid perekonna liikmed esimesena Baltimaade normitud põllumajandusprintsiibid ja kirjeldasid Vidzeme loodust. Vanaaegse apteegi auks on peaukse kohale paigaldatud lõvi kujutisega bareljeef. Tegelikult on tegemist koopiaga: esialgne bareljeef varastati 1980. aastatel. Hobuserauast räägitakse huvitavaid lugusid: ühe versiooni järgi ratsutas Rootsi kuningas Karl XII hobusel mööda Riiat, raud lendas hobuse kabjalt ära ja maandus kolmanda korruse aknas, purustades selle. Teises loos väidetakse, et see oli Peeter I, kes käis Riias mitu korda ja oli tuntud oma äkilise loomu poolest ning kihutas tuhatnelja. Igal juhul kuldas majaomanik hobuseraua ja kinnitas selle kuulsusrikka akna juurde seinale ning tellis ka kullatud hobuseraua kujutisega aknad.

Lõviga bareljeef ja hobuseraud kolmanda korruse akende vahel aadressil Kaļķu 20. Foto: Kārlis Dambrāns, DELFI

Kullatud hobuseraua kujutised olid siin veel ka 1920.–1930. aastatel.

1929. aasta Rootsi kuninga Riia-visiidi filmilindilt (mida hoitakse Stockholmi munitsipaalraamatukogus) on apteegi aknal näha kuulsat hobuserauda. Rootslastele on see ajalooline tõsiasi muidugi meeltmööda, et Karl XII mööda Riiat ringi kappas.

Wagneri saal. Foto: DELFI

Selle maja kõrval Vāgnera tänaval asub Esimene Riia teater. Seal kirjutas oma loomingut pikemat aega maailmakuulus helilooja Richard Wagner. Nagu kirjutab Andris Kolbergs oma raamatus Riiast: „... just nimelt siin toimus ajalooline pööre muusikavaldkonnas. Wagner oli esimene dirigent maailmas, kes pööras publikule selja.“ Selles teatris on esinenud lõpmatu hulk oma aja kuulsusi: Ferenc Liszt, Robert Schumann, Anton Rubinstein, Hector Berlioz jt. Praegu asub selles majas Wagneri saal.

Tänava teises otsas asub Mihhail Tšehhovi nimeline Riia vene teater, mis avati 2. oktoobril 1883. aastal. See on vanim vene teater väljaspool Venemaad, mille rajas vene ärimeeste selts Taru. Tuntud arhitekt Reinhold Georg Schmaeling kujundas teatrihoone seinale tarude kujutised.

Savukārt ielas pretējā pusē ir Mihaila Čehova Krievu drāmas teātris. Tas ir vecākais krievu dramatiskais teātris aiz Krievijas robežām. Tas atklāts 1883. gada 2. oktobrī. Teātri dibinājusi krievu tirgotāju biedrība “Uļej” (bišu strops), tādēļ slavenais arhitekts Reinholds Šmēlings ēkas fasādē iestrādājis bišu stropus.

Suurejooneline kinematografistide keskus, mis oleks peaaegu ehitatud

Nagu juba varem öeldud, rajati Liivi väljak vanalinna varemete kohale. Vanalinn hävis 1941. aasta juunis toimunud pommitamise käigus. Arvati, et ajapikku ehitatakse väljak täis.

Liivi väljak tänapäeval ja enne sõda. Foto: Kārlis Dambrāns (DELFI) / Krišs Rake (Riia ehitusvalitsuse arhiiv)

Väljak heakorrastati 1950. aastatel arhitekt Pāvel Seļeckise eestvedamisel. Väljaku keskele paigutati ümmargune lillepeenar diagonaalsete radadega. Kaļķu tänavale (tollal Lenini tänav) rajati piirded, et jalakäijad ei jookseks autode ees üle tee, sest seal oli elav liiklus. Riia vene teatri juures asus trollipeatus.

1980. aastatel töötasid arhitektid Andris Kronbergs, Vladimir Neiland ja Edgars Treimans välja kinematografistide liidu keskuse laialdase projekti.

Keskus taheti rajada teatrist üle tee Kaļķu tänavale. Hoone plaaniti ehitada Kaļķu ja Meistaru ristumiskohta. „Filharmoonia väljaku ümberehitus eeldas veekogude ja sildade rajamist,“ kirjutab Ojārs Šablovskis oma diplomitöös „Liivi väljaku ruumi taassünd“ (juhendaja Jānis Krastiņš). „Kinematografistide keskuse projekti elluviimine oleks heaks lisaks Riia linnale ja elavdaks ühiskondlikku tegevust vanalinnas. Keskus oleks külastajate magnet. Kui tänapäeva kontekstis subjektiivselt hinnata ametlikke ja kunstipäraseid võtteid, mida projektis kasutati, võib öelda, et need näevad välja tehislikud ega ole ajaloolisele vanalinna miljööle omased. Kui projekt õnnestuks, minetaks Riia vanalinn oma endise ajaloolise õhkkonna,“ võtab Šablovskis teema kokku.

Kinematografistide maja visand, Latvijas arhitektūra, 1989. a. Arhitektid: Andris Kronbergs, Vladimirs Neilands ja Edgars Treimanis

Pole teada, mis oleks juhtunud, kui kinematografistide keskus oleks siiski ehitatud. Saabusid 1990. aastad ja ambitsioonikas projekt jäi kõigest paberile. Keskuse projekt ei olnud ainus, mida Liivi väljakule rajada plaaniti, kuid varasemad taolised ettepanekud ei leidnud rahva seas toetust.

Filharmoonia väljak otsustati Liivi väljakuks ümber nimetada 29. veebruaril 2000. aastal, kuigi üldsus võitles aktiivselt selle vastu. Nimetus siiski juurdus ja sellekohased vaidlused vajusid unustusse. 2003. aastal planeeriti väljak ümber ja see tehti korda. Rīdzene jõe mälestuseks rajati väljaku keskele suurem muruplats. Juba mitu aastat järjest avatakse väljakul detsembris jõululaat ning suviti toimuvad siin meelelahutusüritused ja on avatud vabaõhukohvikud.

PROJEKTI EKSPERDID

Gunars Armans

Suurepäraste teadmistega jutuvestja umbes Riia maja ja tänava ajaloo kohta, Riia endine monumentide kaitse inspektor.

AUTOR KIRJUTAB

Andra Briekmane

Ajakirjanik, "Tūrisma Gids" toimetaja.

VIDEO AUTOR

Maija Kuznecova

Video ajakirjanik, "DELFI TV".