Turismagids.lv
Projekt on tehtud Live Riga toetuseks
ru lv lt
Turismagids.lv Projekt on tehtud
Live Riga toetuseks

Riia juugendhooned annavad Läti pealinnale ainulaadse näo. Kuigi seda luksuslikku arhitektuuristiili võib näha paljude maailmakuulsate hoonete puhul – Euroopa kultuurikeskustes on terveid juugendkvartaleid Barcelonast Peterburini –, leiab selles stiilis hooneid kõige rohkem Riiast. Seda peetakse juhuslike asjaolude kokkulangemiseks: olid majanduslikud võimalused ja vaba ehitusmaa.


RIIA LOOD: Juugendstiili pärlid

Siin laiusid aiad

Aastasadu asus Riia vanalinna müüri taga muust linnast eraldatud suur eeslinn. See asus Daugava paremkaldal, paiknedes nagu kolmnurkne ristikheinaleht. Laevaehitusplatsi ja ladude juures Daugava ääres asus Lastādija, mis aja jooksul kasvas Moskva linnaosaks. Liivatee ehk praeguse Brīvībase tänava äärde tekkis elurajoon, mida kutsuti pikka aega Peterburi eeslinnaks. Kolmas eeslinn tekkis Riia lossist põhja poole, Katariina tammi äärde. Nende suurte piirkondade vahele jäid soised alad, mida võib siiani näha mõnel üksikul täis ehitamata Skanste maatükil.

Vaade Riiale Grīziņkalns poolt 17. saj. 200 aasta pärast ehitatakse tähistatud kohta luksuslikud Riia Vaikse keskuse majad. Kaart: Stockholmi sõjaarhiiv.

Viimase kahe eeslinna kasvu pidurdasid sõjad. Need hävitati täielikult põhjasõja ajal ning taastati alles 18. saj lõpuks, kuid juba 19. saj alguses hävitasid Riia võimud need suuremalt jaolt uuesti läheneva Napoleoni tõttu, kes aga läks linnast mööda. Sellel madalal ja niiskel maal asuvas linnaosas hariti peenraid, mille saak läks riialaste lauale, suure osa territooriumist kaardil võttis enda alla linna rohumaa. Strateegilistel kaalutlustel ei tohtinud Riia linnaväravate ümbrusesse 250 meetri raadiuses midagi ehitada, lubati vaid köögivilja kasvatada, eraldades peenrad hekkidega.

Ühe suurima piirkonna aia praeguse Valdemāra, Vesetase, Zaubese ja Jāņa Daliņa tänava kanti rajas 1816. aastal Carl Heinrich Wagner, kes on sündinud Šveitsis. See aed Šarlotese tänaval on ainuke, mis on tollest ajast siiani säilinud. C. H. Wagneri aiandist sai osta seemneid ja istikud, samuti oli see populaarne jalutamiskoht. Aedades olid ka F. V. Time rajatud kasvuhooned troopiliste taimedega. Endine Dresdeni kuninglik aednik Time asus samasse ametisse ka Riias ja rajas oma aiandi Dzirnavu, Strēlnieku, Antonijase ja Elizabetese tänavatest ümbritsetud alale. Samas kõrval asusid teised aiad. Istikute, lillepottide, sulgude ja kasvuhoonete vahel seisid väikesed puumajakesed, millest praeguseks ei ole midagi säilinud.

Kui 19. saj teisel poole hakkasid tehased tormiliselt arenema ja provintsist tuli linna paremat elu otsima üha rohkem töölisi, siis hakkasid järsult kasvama uued tööliste linnaosad. Riia oli jõukas linn, mille sadam oli vilgas majanduskeskus. Linna tekkis ja kinnitas kanda uus jõukas klass, mille esindajad väljendasid soovi ehitada oma residentsid vanalinna äärealadele, lammutatud kaitsevallide asemele. Linnajuhid otsustasid linna arengu planeerimisel ja riialaste vajadustele reageerides kasvavates töölisasulates arendada ka bulvari tüüpi ehitust, kus majade ees on haljastus või aed. Kõik otsustati ehitada kohta, kus kunagi kasvasid köögiviljad ja kohisesid aiad.

Juugendstiili levik

Selles stiilis maju hakati Riiga ehitama 1890. aastatel, kui Brüsselis ja Pariisis juba kogus tormiliselt populaarsust uus arhitektuuristiil art nouveau. Laiem avalikkus hindas ja võttis uusi tuuli hästi vastu. Arhitektid tõttasid kopeerima Euroopa kultuuripealinnade uudsusi. Nende seas oli ka riialane Makss Gustavs Rihards Šervinskis. Juba 1899. aastal, viis aastat pärast esimeste selles stiilis majade ehitamist Brüsselis, avati Riia vanalinnas tema ja Alfrēds Ašenkampsi ehitatud maja aadressil Audēju 7. Aasta hiljem võitis Šervinskis projektikonkursi suure ekspositsiooni ehitamiseks Riia 700. aastapäeva puhul. 1901. aastal püstitati esplanaadile ja Kronvaldsi parki luksuslikud juugendstiilis stendid ja paviljonid.

Foto: Die Rigaer Jubiläums-Ausstellung 1901 in Bild und Wort: ein Erinnerungsbuch /hrsg. von M. Scherwinsky, Director der Gewerbeschule des Rigaer Gewerbevereins

Kuigi juba 1870. aastatel ehitati praeguse Klusais centrsi kohale kümneid mitmekorruselisi kivimaju, mis varjasid siin kunagi asunud aedade jäljed, jagati sajandivahetusel ka Time aiand kruntideks. Krundipiirile rajati uus tänav, mille puhul võeti arvesse Riia ümmargust aastapäeva järgmisel aastal ja tänav nimetati piiskop Alberti auks Alberti tänavaks. Kõik krundid leidsid kiiresti uued omanikud ja tollastele tuntud arhitektidele esitati projektreerimistellimusi. Seda, et alles populaarsust koguv arhitektuuristiil klientidele meeldis, kinnitab fakt, et järgneva 10 aasta jooksul sellesse piirkonda ehitatud 15 hoonest (aadresside järgi 13) oli ainult kolm sellist, mis ei ole juugendstiilis. Siit võib leida maju, mille on projekteerinud Konstantīns Pēkšēns, Eižens Laube ja Mihails Eizenšteins ning jätnud sellest ajastust järgi eredad näited. Just sellepärast loetakse Alberti tänavat Riia art nouveau keskuseks.


Alberta iela 20. gadsimta sākumā kolorētās fotopaskartēs. Rīgas Vēstures un kuģniecības muzeja krājums.

Teistes kohtades ei müünud kaugeltki kõik puumajade omanikud oma elukohta maha ja seepärast teist sellist ühes katkematus stiilis piirkonda ei tekkinud. Kuid selles kohas, kus varem asus aiand, oli vabu krunte piisavalt. Seetõttu, kuhu pärast Alberti tänaval viibimist ka ei vaataks, on kõikjal fassaadidel ainulaadsed näited juugendstiilist: imetabased skulptuurid, metsikud taimed, müütilised kujundid, samuti luksuslikud rõdud, tornid, ümarate vormidega ukse- ja aknaavad.


Riias on juugendstiil kõige erootilisem. Peaaegu iga maja
kaunistab alasti tütarlapse figuurAgrita Tipāne

Sajandivahetusel puhkes Riias tõeline ehitusbuum. Mõne aastaga ehitati linna üle saja uue kivimaja, millest enamikul olid juugendstiili jooned. Seetõttu on 40 protsenti Riia kesklinna maju selles arhitektuuristiilis ja kokku on pealinnas umbes 800 juugendstiilis hoonet. Kusjuures sellised majad ei asu ainult kesklinnas või selle ümbruses, vaid kõigis ajaloolistes linnaosades: Mežaparksis, Āgenskalnsis ja Moskva eeslinnas.

Tavalist Riia art nouveau stiili iseloomustab emotsionaalselt väljendusrikas naisterahva pea, mis kaunistab mõnda Eizenšteinsi projekteeritud maja. Kuid elementide hulk, mida võib fassaadidel kohata, on erakordselt rikkalik. Väga erinevalt ja mitmekesiselt on kujutatud naisfiguure – hoonete välisilmet kaunistavad katmata büstiga inglid või Medusad, luksuslikult riietatud neitsid või kangelannad. Turistide seas populaarse maja juurde Alberti tn 2 on paigaldatud sfinksi skulptuur. Samas võib idamaade mütoloogia motiive, sealhulgas kaugeid Babüloonia lõvikaksikuid, Jaapani stiilis aknaid, draakoneid ja teisi päikesesümboleid, kohata paljudel majadel.

lberti tn 2–8 majade seas on palju hooneid, mille autor on Mihails Eizenšteins. Majad on ehitatud nagu Potjomkini küla, arhitekt on mõelnud ainult fassaadidele, aga sisehoovides võib näha ainult õudseid seinu.

Veenvat selgitust ei ole sfinksi figuuridele Alberti tn 2 maja juures, kuid teadaolevalt oli Eizenšteins vaimustuses idamaisest kultuurist ja oli Lätis üks esimesi, kes kogus vanaaegseid väärtesemeid.

Mask, geomeetriline ornament ja ilusad naised skulpturaalne kaunistused möödujad peidab halb paigutus ja lõpetamata müüritise fassaadi õu.

Foto: shutterstock

Tähelepanelik vaatleja leiab Riia kesklinna fassaadidelt ka madude, kullide, kotkaste ja draakonite kujutisi. Mida need võisid majaomanike jaoks tähendada, selle üle peab igaüks ise otsustama. „Võttes arvesse sõdu ja migratsiooni, on need lood kahjuks aja jooksul kaduma läinud. Ajaloolastel saavad koguda vaid majaomanike biograafilisi andmeid, paljut tuleb lihtsalt oletada. Tuleb arvestada sellega, et paljude majade omanikud ei olnud lätlased. Kui need inimesed Riiast lahkusid, võtsid nad kaasa ka hoonete lood. Peale selle on Lätis olnud ajad, kus kiideti kõike lätilikku ja seda siin ei hinnatud kuigi kõrgelt,“ räägib Riia juugendstiili keskuse osakonnajuhataja Agrita Tipāne.

Läti puudutus

Alberti tänava lõpus on maja nr 13, mis oli üks esimesi hooneid sellel tänaval ning mille projekteeris ja ehitas arhitekt Pēkšēns enda jaoks. „See oli tollal tohutu sündmus, sest lätlased ei olnud jõukad ning maju ehitasid emamasti sakslased, venelased ja juudid. Siin pööras elu uue lehekülje – Läti arhitekt teenis oma tööga raha ja võis ehitada sellise maja. Järgnevatel aastatel hakkasid paljud Läti ettevõtjad omale üürimaju ehitama,“ ütles Tipāne.

Foto: Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumi arhiiv / Shutterstock

Liialdatult rikkalikud majade kaunistused hakkasid kaduma pärast 1905. aasta revolutsiooni, kui poliitilised muudatused tungisid tormakalt ka arhitektuuri. Koos vasakpoolsete ideede levikuga asusid paljud Läti päritolu arhitektid (nt Pēkšēns, Laube ja Aleksandrs Vanags) eksperimenteerima, astusid välja liialdatult luksuslike kaunistuste vastu ning pakkusid nende asemele elemente Läti puitarhitektuurist ja sümboleid rahvakultuurist. Nõnda tekkis Riiga kümneid uues juugendstiilis ehk rahvusromantilises stiilis ehitatud maju. Selliseid enamasti halle, musti, tumepruune või punakaid kivilosse võib hulgaliselt leida igalt Riia suuremalt tänavalt. Ühe sellise tumehalli maja kavandas Laube ja see kerkis aadressile Alberti tn 11.

Alberti tn 11. Foto: Shutterstock shutterstock

Hoone viimistlemisel on kasutatud looduslikke ehitusmaterjale, nt allikalupja ja puitu, samuti eelistati jämedamat viimistlust. Selles ja ka teistes rahvusromantilises stiilis hoonetes jäävad tähelepanelikule vaatlejale silma iidsed Läti märgid, mida kasutati arhitektuuris, kujunduses, rõivastel. Tollal oli see lätlaste seas väga populaarne nagu ka praegu. Vastukaaluks olid varasemas juugendstiilis majad, mida iseloomustasid vormide tugevus, suurejoonelisus ja trapetsikujulised aknaavad, mida kohtas ainult Skandinaavias. Just Rootsi ja Soome arhitektide art nouveau (põhjamaine modernsus) interpreteerimist on peetud selle žanri peamiseks taganttõukajaks.

See stiil hakkas tormiliselt arenema kohe pärast tekkimist. Võimalik, et uute majade tellijad ja projekte kinnitavad arhitektid soovisid, et iga uus maja erineks teisest ning sisaldaks midagi uudset. Pea samal ajal rahvusromantilise stiili ilmumisega Riiga hakati elumaju ehitama nn staatilises juugendstiilis. Hoonete fassaadidele ei paigutatud enam müütilisi kujutisi ega romantilist sümboolikat. Selle asemel tekkisid majade välisilmesse fassaadikompositsiooni vertikaalsed elemendid, nt ruumikad vöödid kõrgusesse mitme korruse ulatuses. Kuigi paljud vaatlevad juugendmaja ja otsivad silmadega näiteks inimpead, looma või ilusat lille, siis ligikaudu kolmandikul selles stiilis ehitatud hoonetel ei ole neid elemente. Selles mõttes on eredaks näiteks maja Alberti tänava lõpus, Antonijase 13 nurgal.

Antonijase tn 13. Foto: ektornet.lv

Vaikus Riia kesklinnas

Kuid arhitektuursed kaunistused ei ole ainsad, mis tegid Alberti tänavast Riia pärli. Siin, bulvari sagimise lähedal, võib igaüks veenduda veel ühes väärtuses – 250 meetri pikkuses aias, mis tänaval laiub. Siin kohtab tähelepanu äratavat haljastust vähe, kuna arvati, et lihtsus on tähtsam ja tavalises roheluses paistab hoone kõige paremini silma. Tollal, kui krunte soetati, ja praegu uute omanike jaoks, tähendab see lisakulutusi, samuti mõjutab elamu hinda. Samas on elumajadel ka üks eelis: rohkem päikest korterites ja vaikus. Sellest on tulnud ka piirkonna nimetus – Klusais centrs (Vaikne keskus).

Alberti tn 2–8 majade seas on palju hooneid, mille autor on Mihails Eizenšteins. Majad on ehitatud nagu Potjomkini küla, arhitekt on mõelnud ainult fassaadidele, aga sisehoovides võib näha ainult õudseid seinu. Kõigil majadel oli ühesugune planeering, kusjuures halb planeering. Igal korrusel on kaks korterit, mis olid ühendatud pika tumeda koridoriga. Selliseid projekteeriti 19. saj, kuid 20. saj enam mitte.

„Juugend oli stiil, kus tunti huvi ruumijaotuse vastu. Hoonet ehitati seestpoolt väljapoole. Hakati mõtlema ruumide eraldamisele. Igas korteris oli üldala, kus sai külalisi vastu võtta, samuti oli mugav privaatala, kus asusid voodid ja töökabinet. Eraldi oli veel majapidamisala köögi, vannitoa ja tualetiga, mis oli täiesti uus asi. Iga ruum oli hästi valgustatud ja tubades olid taimed mikrokliima loomiseks,“ räägib Tipāne. Ta juhib tähelepanu sellele, et Eizenšteinsi projekteeritud kõige suurejoonelisemad majad Alberti tänaval ei vasta uutele standarditele.

Nende hoonete esimene korrus asub üsna kõrgel, seepärast kandus kauplemise sagin ja käsitöökodade kära ümbritsevatele tänavatele. Uues vaikses ja prestiižses piirkonnas leidsid endale koha Ungari ja Iirimaa saatkond, kõigest mõneminutise jalutuskäigu kaugusel asuvad ajaloolistes hoonetes veel kümned eri riikide saatkonnad.

Tõsi, tänapäeval on lood vaikusega veidi teistsugused, kuna tänavat ületavad pidevalt lärmakad turistigrupid. Tänaval kõndimise asemel võib minna juugendstiili keskusesse tänava lõpus majas, mille on projekteerinud Pēkšēns, ja seal jäädvustada ennast fotole koos sfinks või Aphroditega. Kui aega on vähe, siis ühe külaskäiguga sellesse hoonesse saab vaadata luksuslikku trepikoda, mille maalide autoriks peetakse Pēkšēnsi sõpra ja hoone ühte elanikku Janis Rozentālsi. Selles muuseumis on ainulaadne võimalus tutvuda juugendstiilis korterite tollase tavapärase sisustusega, mille hulka kuuluvad oma aja kohta väga moodsad seadmed, näiteks külmkapp, malmist valamu ja kraan, veepaagiga WC-pott, samuti lõvikäppadele toetuv emailitud vann.

Teised eredad näited

Vähem kui kümneminutise jalutuskäigu kaugusel Alberti tänavast, Eksporta, Sakaru ja Antonijase tänava vahel ja Washingtoni väljaku ühel küljel asub Forburga hoone. Erinevalt paljudest teistest Riia majadest, mille hoovid on peidetud suletud väravate taha, võib siin laiade võlvide alt läbi minna otse kvartali keskele. Hoovi keskel asus vanasti lilledesse ja rohelusse uppuv purskkaev, praegu on seal autod. Purskkaevu asukoht on praegugi veel nähtav osaliselt sillutatud, osaliselt asfalteeritud teel. Kvartalikompleksi autor on Wilhelm Resler, kuid siin asuva kaheksa hoone autorid on viis arhitekti.

Siin lähedal võib veel näha muljetavaldava suurusega maja aadressil Vīlandesi 11, millele hiljuti anti linna vareme staatus. Samamoodi nagu maja Audēju tn 7, ehitati seegi 1899. aastal ja seda võib lugeda üheks esimeseks juugendhooneks Riias. Arhitekt Rudolf Heinrich von Zirkwitzi projekteeritud majas on eriti väärtuslikud ümarad ukseportaalid, mida toestavad naisfiguurid, stiilsed rõdud ja samuti kuplikujuline katus tänavanurgal.



Kui jalutada tagasi kesklinna poole, siis uue Püha Gertrudi kiriku juures, aadressil Tallinase 23, võib arvukate puumajade keskel näha viiekorruselist kivihoonet, mille paraaduks on suure draakonikoonu kujuline. Draakonimaja ehk Kamintiusa üürimaja oli üks esimesi hooneid, mille projekteeris Pēkšēnsi õpilane Laube, kasutades juugendstiili elemente.

Tähelepanematu mööduja pahatihti isegi ei märka suurt draakonipead. Foto: DELFI

Ka Tērbatase tn 15/17 võib näha ühte eredamat rahvusromantilise arhitektuuri näidet – kool, mis ehitati Atis Ķeniņši tellimusel. Ķeniņš soovis, et koolihoone viimistluses kasutataks Staburagsi legendide motiive. Tema soovid täideti, ning kuigi praegu on iidne kalju peidus Daugava sügavuses ja seda võib näha vaid vanadel postkaartidel ja fotodel, kaunistab fassaadiäärne looduslik kivi kooli siiani. Praegu asub selles Tērbatase tänava hoones Riia 40. keskkool.

PROJEKTI EKSPERDID

Agrita Tipāne

Riia juugendstiili keskuse osakonnajuhataja

AUTOR KIRJUTAB

Andris Kārkluvalks

DELFI ajakirjanik

VIDEO AUTOR

Miks Siliņš

Videooperaator, "DELFI TV".